Septembrikuu

Seetõttu, et ma pole peaaegu kuu aega siia midagi kirjutanud, siis üritan tähtsamad/põnevamad asjad nüüd kirja panna 🙂

1.september- Kuna ameeriklased väga kuskile jala ei lähe, aga Meijer on minu kodust ainult 1km kaugusel, siis otsustasime Lilyga, et jalutame. Üks asi mida ma tõesti igatsen on ühistransport. Siin pole minuvanustel kuhugi minna, kui pole juhilube ja vanemad või sõbrad viia ei saa. Ja Meijeris käies on meil traditsioon osta alati cherry slushied, mis on nii head kuigi see on põhimõtteliselt ainult suhkur. Õhtul läksime koos naabritega Beldingu linna Karnevalile, kus mina, Lily ja Lexi sõitsime erinevate atraktsioonidega. Nägin seal ka juhuslikult oma sõbrannat, kes mu cheer teamis on. Vaatasime seal ka ilutulestikku, mis oli päris võimas ja sõime karamelli popkorni.

5.september- Koolipäev oli üpris tavaline ja õhtul oli jälle kaks ameerika jalgpalli mängu, kus me cheerisime. Jalkamängud on arvatavasti mu kõige lemmikumad asjad siin. Täna jõudis Jule USAsse ja ta tuli hostisaga mu mängu vaatama. Jule on sakslane, kes oli 5 aastat tagasi mu hostperes vahetusõpilane ja see oli tema teine kord siia tagasi tulla. Õhtul koju jõudes olid mul väga imelikud emotsioonid, sest Eestis oli juba 6. sept ehk mu sünnipäev. Istusin pere ja naabritega laua ääres ja üks hetk hakkasin lihtsalt nutma. Ma polnud kurb ega midagi, aga tundus lihtsalt nii imelik, et ma polnud esimest korda elus sünnipäeval oma perega. Hostisa ütles selle peale, aga oled ju, su pere on siinsamas ja see oli hästi armas. Mul on hostperega nii vedanud ja tunnen ennas nagu tõeline pereliige. Peale seda tulid nad kõik mind kallistama ja järsku toodi väja väga fancyd muffinid ja mu kingitused. Cookie dough muffin tegi küll tuju paremaks. Siis pakkisin veel asju, sest järgmisel päeval läksime nädalavahetuseks väiksele tripile.

6.september- Kooli ma see päev ei läinud. Hommikul vara alustasime autosõitu Mackinaw citysse ja jõudsime sinna õhtul. Teepeal külastasime mitmeid ilusaid kohti, mis olid niii imelised. Autos facetimesin ka oma Eesti perega. Ööbisime Mackinaw citys, et hommikul Mackinac islandile minna.

7.september- Peale hommikusööki läksime praamile, mis viis meid Mackinac islandile. Saar oli nii ilus ja seal polnud ühtegi autot. Liiklemine toimus, kas rataste või hobuvankritega. Mina, Lily ja Jule rentisime roosad rattad ja tegime nendega tervele saarele tiiru peale. Saarel oli nii palju armsaid suveniiripoode ja söögikohti. Ilmaga meil väga vedas, sest alguses lubas vihma, aga õnneks ei sadanud. Käisime söömas ja läksime eelviimase praamiga tagasi. Õhtul käisime tähti vaatamas ja läksime tagasi hotelli.

8.september- Hommikul käisime Starbucksis ja no see oli kõige vahvam starbucks mida ma näinud olen, ning siis sõitsime veel rohkem põhja poole Upper Peninsulasse. Käisime Tahquamenuni koski vaatamas ja mul pole lihtsalt sõnu kui ilus seal oli. Siis hakkasime tagasi koju sõitma ja jõudsime alles hilja õhtul.

9. september- Kooli minnes avastasin, et mu sõbrannad olid mu lokkeri peale ja sisse mulle sünnipaevasoove kirjutanud. Lisaks oli mu lokkeris kingitus ja karp pumpkin spice muffineid. Armastan teid nii nii väga Riley, Abie ja Amber ❤

11. september- Peale kooli oli meil cheer teami piltide tegemine ja siis oli mei õues trenn 27 kraadiga päikese käes. Ei olnud just kõige meeldivam. Koju jõudes oli mulle pakk ja see oli mu…hydroflask. No judgement please haha. Õhtul istusin rahulikult Julega köögis ja siis tuli kõikidele telefonidele teavitus, et tornaado hoiatus ja varjuda koheselt. Me olime alguses nagu ah misasja ja siis hakkas järsku täiega padukat sadama ja aknast välja vaadates oli väga tugev tuul ning välku lõi. Siis jooksis mu hostõde allakorrusele ja ütles, et me peame kohe keldrikorruse vannituppa minema. Istusime siis umbes pool h terve perega vannitoas ja mängisime mingit triviat. Meie naabruskonnas suuremaid kahjustusi polnud, aga 10 min autosõidu kaugusel Ada linnas oli reaalne tornaado olnud, mis on natuke hirmus.

13. september- Reede oli Pink arrow day, mis on heategevuslik üritus, kus kogutakse raha inimeste jaoks kes põevad vähki. Pole sõnu, et kirjeldada kui imeline oli, et nii paljud inimesed sellest osa võtsid. Koolis kandsid kõik roosasid Pink Arrow t särke ja meil olid lühendatud tunnid, sest päeva lõpus oli assembly. Me jäime sõbrannadega peale kooli ja õhtul oli suur jalkamäng, millele pääsemiseks pidid kõik kandma Pink Arrow t särke. Ja seal oli ikka väga palju rahvast. Meie jv cheerleaderitega tegime näomaalinguid ja jagasime thundersticke rahvale. Mängu me võitsime.

15.september- Täna käisin Julega terve päeva shoppamas ja leidsin endale ka homecomingu kleidi. Õhtul käisime perega Spoonlickersis, mis on põhimõtteliselt frozen yogurt. Aga sealne nende asjade kogus, mis sa sinna peale saad panna oli lihtsalt vau.

Melany 🙂

Kool, cheer ja nii edasi

Hetkel olen juba 2 nädalat koolis käinud ja päris palju on selle aja jooksul juhtunud niiet ma üritan midagi siia üles kirjutada.

Kool: First day of school oli 20. august ja see oli väga confusing, aga sain siiski hakkama. Kooli lähen ma koolibussiga koos oma hostõega, aga tema läheb maha Middle Schoolis. Lokkeri avamisega polnud probleemi ja valesse klassi kõndisin ainult ühe korra haha, aga õnneks jõudsin lõpuks ikka õigesse kohta. Oma tunniplaaniga olen täitsa rahul ja kõik õpetajad on hästi vahvad. Tundides kasutame palju chromebooke ja iga tunni jaoks on eraldi google classroomi grupp, kuhu õpetajad kodutööd ja muud sellist postitavad. Alguses ehmatasin ära, sest meil oli esimesel päeval 3 pretesti. Aga need olid lihtsalt, et õpetajad saaksid ülevaate sellest, mida õpilased juba teavad. Sõpru polnud ka raske leida, eriti kuna ma teadsin juba kõiki tüdrukuid oma cheer teamist.

Teisel nädalal läks kõik juba väga sujuvalt ja millegagi probleeme polnud. Kuigi elu on ikka veel nagu film. Inimesed on kõik super toredad ja abivalmid ning kui ma alguses veetsin aega rohkem teiste vahetusõpilastega, siis nüüd on mul juba täitsa ameerika sõbrad. Kodutöid pole liiga palju ja ükski õppeaine pole väga raske. Mõni asi algebras on ainult segane, sest ma ei tea mida teatud mõisted tähendavad.

Koolitoit on suht halb, aga also ma olen liiga laisk, et toitu kaasa võtta. Niiet ma üritan alati leida midagi, mis pole liiga unhealthy. Aga overall on kõik hästi ja olen rahul kooliga.

Cheerleading: Enne kooli algust oli mul practice 4x nädalas ja nüüd on see 3x nädalas ja neljapäeviti on mäng. 28. augustil oli meil esimene homegame, kus me cheerima pidime. See oli nii nii võimas kogemus ja mulle väga meeldib cheerleading. Me cheerisime pool freshman game ja terve jv game. Me võitsime mõlemad yayyy. Ma tahtsin siia mingi lause kirjutada aga me hetkeline eesti keel ei võimalda seda. Will, mu üks parimatest semudest, mängis samal mängul jalkat. Ameerika jalgpallist ma ikka midagi aru ei saa, ükskõik kui palju mulle seda selgitada üritatakse.


29. augustil oli varsity game ja ma läksin seda oma sõbrannadega vaatama. Seal oli ikka väga palju inimesi ja enamus olid minu koolist. Seekord üritas Will mulle reegleid seletada ja ma hakkan juba midagi aru saama. Poolajal hakkas välku looma ehk oli weather delay ja me pidime sööklasse ootama minema, kuni mäng jätkub. Pärast mõnda aega otsustasime siiski ära minna. Mina, Riley ja Abie läksime Amberi juurde ööseks. Neil on sarnane iseloom kui mu eesti sõbrannadel so that’s probably why ma nendega koheselt hästi läbi sain. Käisime enne ka Meijeris ja ostsime ameerika komme, mida ma veel proovinud polnud. Enamus neist olid täitsa head. Hiljem vaatasime me filmi ja magama läksime mingi 3-4 öösel. Peale 4 h delayd oli jalkamäng ikka lõpuni mängitud ja see lõppes kell 1am. Seega oli pigem hea, et me ootama ei jäänud. Aga vähemalt meie tiim võitis jälle.

30. august käisime hostperega jalutamas ja ostsime jäätist. Tegin suure vea arvates, et small oleks ju liiga väike ja siis nägin, et medium jäätis oli ikka väga väga suur. Pärast tuli Delaney minu juurde ja me läksime tema ning mu hostõe Lilyga jalutama. Siis kutsus Sofia meid enda juurde ja me mängisime mängu nimega libahunt, mis oli väga fun.

31. august käisime vanematega Home Depotis aia jaoks asju ostmas ja käisime läbi Subwayst. Õhtul läksime peretuttavate juurde ja tegime lõket, mis oli ideaalne, sest eestis oli muinastulede öö. Mängisime semuga kossu ja vaatasime suurelt ekraanilt ameerika jalgpalli.

Praegu Eesti keeles kirjutamine oli korralik pingutus ja ma isegi ei hakka kirjavigade peale mõtlema.

Hetkel vist kõik ja jällegi küsimuste korral võib julgelt kirjutada 🙂

Melany

Kõik, mis vahepeal toimunud on

8. august

Kätte oli jõudnud minu viimane päev Eestis. Hommikul ärgates hakkas mulle juba vaikselt kohale jõudma, mis päriselt toimuma hakkab. Lõuna ajal käisin oma kahe kõige parima sõbrannaga kohvikus. Nemad on inimesed, kes ma tean, et on mul olemas ka kui ma 11 kuu pärast tagasi tulen. Niiet Marleen ja Andra kui te seda loete I love u so so much.

Õhtu poole käisime pere ja Marleeniga T1 vaaterattal. See oli nii vahva ja hea viis veeta oma viimane päev Eestis. Peale seda käisime söömas ja siis läksime koju, kus ma üritasin oma kohvrit veel nõutud kaalu saada. Ma ei tea mida ma oleks teinud, kui Marleen poleks ööseks jäänud, sest ma olin vahepeal nii confused mis toimub ja mitu korda mental breakdowni äärel. Mingi hetk me üritasime magama ka jääda, aga noh eriti hästi ei läinud.

fam❤️

9. august

Magasin alla kahe tunni ja ärkasin u kell 2 öösel. Well… äratuseni oli veel 2 h aega ja ma ei jäänud lihtsalt magama. Mingi hetk tõusin voodist püsti ja hakkasin end valmis panema. Marleen veel magas ja ma üritasin teda mitte äratada. Natuke kell 5 läbi hakkasime lennujaama poole sõitma ja täpselt 5:20 jõudsime kohale. Nii imelik oli näha kõiki mu sõpru, kes mind saatma olid tulnud. Meile anti veel igasugust infot pagasi ja lendude kohta. Siis tegime veel pilte ja u 6:20 läksime turvaväravatest läbi, lend läks 7:20. Ma olin 100% kindel , et ma ei hakka nutma, aga päris nii ei läinud. Ma ütlen veelkord, et ma jään teid kõiki, kes mind saatma tulid väga väga igatsema. ❤

Mina lendasin Chicagoni 6 teise vahetusõpilasega. Lendudega läks kõik hästi ja sellest ei viitsi väga pikalt kirjutada, aga Tallinnast lendasime Stockholmi ja see oli ainult tunnine lend. Siis oli 3 h ootamist, mille jooksul me üritasime hommikust süüa. Järgmine lend oli Chicagosse ja kestis 9h, mis oli ikka päris palju. Magada suutsin jälle max 2 h. Ülejäänud aja kuulasin muusikat ja vaatasin netflixi. Btw lennuki söök oli vägaaa hea.

Ja siis me olimegi officially jõudnud USAsse!!!!!!! Ja Chicago lennujaam oli ulmeliselt suur. Siis tegime viimased kallid ja läksime kõik oma teed. Minu viimane lend oli Grand Rapidsisse , ning kestis ainult 30 min. Lennukis hakkas üks vanem mees, kes mu kõrval istus minuga rääkima ja sain teada, et ta naine on rootslanna, ning ta on Eestis käinud. No nii vahva! Umbes 17.15 kohaliku aja järgi jõudsin kohale. Kuna mu lend oli varem jõudnud, polnud mu pere veel seal. Läksin pagasi kätte saamise kohta ja neid nähes hakkasin lihtsalt pikne mcqueeni kiirusel jooksma.

Lennujaamast läksime otse Applebee’sse sööma ja sain koheselt näha kui suured toiduportsjonid USAs ikkagi on. Ja jookidel free refillid. Lihtsalt vau! Peale söömist sõitsime mööda mu koolist ja läksime koju. Mulle tehti maja tuur ja näidati, kus midagi asub. Ma lihtsalt niii armastan oma tuba ja mu hostpere on lihtsalt super.

10. august

Öösel ärkasin mitu korda üles ja nii imelik oli mõelda, et ma päriselt olengi siin. Lõuna ajal läksime Kent county youth fairile, mis oli nii ;hello lily put this here; vahva. Fairid toimuvad iga aasta ja kestavad 1 nädala. Paljudel inimestel olid jalas kauboisaapad, mis alguses veidi imelik tundus. Toit oli seal muidugi väga ebatervislik, aga ülimalt hea. Ma proovisin elus esimest korda corn dogi ja elephants eari, ning mõlemad olid väga maitsvad. Lily tahtis, et ma temaga ühele atraktsioonile läheks ja no ma nõustusin. Aga see oli ikka veits hull ja keerutas ikka korralikult. Fairil oli ka koduloomade näitus ja paljud loomad olid müügiks.

Hiljem käisime ka ema ja Lilyga Hobby Lobbys ja Dollar Trees.

Õhtul läksime peretuttavatele külla ja sain oma esimese ameerika sõbra, kes on ka sophmore, nagu ma. Seal tehti lõket ja sain proovida esimest korda s’more. See oli nii nii magus, aga siiski hea. Lasin ka ameeriklastele Nublu laule ja neile ikka väga meeldis. Proud tunne oli.

11. august

See oli rohkem selline chill päev, kus väga midagi ei toimunud, aga ma käisin perega Meijeris. Meijer on põhimõtteliselt nagu grocery store, aga seal leidub reaalselt kõike: toitu, telekaid, ravimeid ja ELUS kalu. Hommikuhelveste riiuli juures seisin lihtsalt suu lahti, sest valik oli nii suur. Perel oli vist naljakas vaadata, kuidas ma kõigest nii vaimustuses olin.

12. august

Ma ärkasin suhteliselt hilja ja ei ärganud enam öösel kordagi üles. Lõunaks tegi Lily meile mac and cheese ja ma pakkisin oma asju veits. Peale hostema tööd hakkasime Detroiti sõitma. Seal elab vanaema aka granny ja me pidime tema juures ööbima, et järgmine päev Cedar Pointi minna. Õhtuks sõime pizzat ja ma ei tea kas asi oli selles, et ma olin näljane või oli see pizza tõesti kõige parem, mida ma söönud olen. Granny on pärit Tennesseest ja seega on tal hästi vahva aktsent, ning ta on üldse hästi tore.

Aa ja täna jõudis Sofia kohale! Sofia on vahetusõpilane Brasiiliast, kes tuleb minuga samasse kooli. Olen temaga pikemalt kirjutanud ja ta tundub nii vahva.

13. august

Ärkasime suhteliselt vara ja ees ootas 2,5 h autosõit. Umbes kell 10 hommikul jõudsime Ohiosse Cedar Pointi lõbustusparki yayy. Terve päev oli nii vahva ja käisime Lilyga kõigil roller coasteritel mis seal olid. Ausaltöeldes kardsin mina palju rohkem, kui tema. Aga kõik oli super lõbus ja ma olen elus niiet miks ka mitte. Olime seal kella 10ni õhtul ehk siis 12 h lõbustuspargis… what? Käisime Taco Bellis ja hakkasime tagasi granny juurde sõitma. Me Lilyga magasime terve sõidu.

14. august

Hommikul hakkasime tagasi koju sõitma ja käisime ihopis söömas. Ma võtsin Chocolate Chocolate Chip pannkoogid ja no need olid nii magusad. Lilyl oli koolis orientation day ja kõik läksid temaga kaasa, ning ma jäin üksi koju. Vaatasin veidi aega Netflixi ja õhtul oli meil koos naabritega dinner.

15. august

Kui ma ärkasin, polnud kedagi kodus, niiet ma üritasin ennast oma orientation dayks valmis panna. Koolis oli ka picture day niiet oli põhjust ok välja näha. Ma olin nii nii elevil aga samas veidi scared. Kool oli niii suur ja kõik oli nii teistsugune. Ja ma nägin lõpuks ka Sofiat! Hetkel elab ta mu kõrvaltänaval, aga ta pere kolib varsti:(Sain tuttavaks ka ühe vahetusõpilasega Taanist, kes tundus samuti hästi sõbralik.

Alguses istusime kõik ühes klassiruumis, kus meile anti palju infot ja siis tegid mu hostvanemad mulle kooli tuuri. Ja ma sain oma lockeri esimese korraga lahti! Big flex. Käisin ka kooli councelori juures ja muutsin paar oma tundi ära. Peale seda käisime kiirelt kodust läbi ja siis minu esimesse cheer practice’sse. See oli väga fun ja kõik tüdrukud olid nii toredad ja sõbralikud.

16. august

Täna täitus mul 1 nädal USAs … misasja?juba? Tundub nagu ma oleks siin pikemat aega olnud, aga samas tundub nagu oli alles eile, kui me Tallinnas lennukile läksime. Segased lood. Igatahes kodu tundub juba nagu päris kodu ja hostperega olen nii rahul.

Terve päeva veetsime ema, Lily ja ühe naabriga shopates. Sain endale päris normaalselt kooliriideid ja Ulta Beautyst mõned meigiasjad. Kuna päeva lõpuks olin ma nii väsinud ja näljane, et mul hakkas pea ringi käima, läksime me Olive Gardenisse sööma. Sealsed pastad on lihtsalt jumalikud. Koju jõudsime alles pool 11 ja siis ma olin juba nii väsinud ja läksin kohe magama.

Loodan, et saite kerge ülevaate sellest, milline mu elu siiani siin kaugel ookeani taga olnud on. Ja nagu ikka, kui küsimusi on, siis kirjutage julgelt:)

Melany

Goodbye book, lahkumispidu ja palju muud:)

Vahetusaastaks tegin ma sellise vahva raamatu, mida ma palusin oma sõpradel täita. Seal on infot minu hostperest, osariigist, koolist ja paljust muust. Alguses ma ei plaaninud sellest eraldi blogipostitust teha, aga kuna ma jäin tulemusega ise väga rahule, siis siin on nüüd pildid minu goodbye bookist.

Raamatu esikaas
Minu teekond✈️
Mõned reeglid ja täpsustused
Basicud quoted
Pildid hostperest
Infot Eesti ja USA kohta
Infot minu osariigi, linna ja kooli kohta
Pilte sõpradest ja perest ❤
Minu sotsiaalmeedia
Wall of fame ehk sinna kirjutasid mu sõbrad oma nimed
Airplane playlist ehk seal said mu semud mulle laule soovitada
Edasi tuleb lihtsalt lehekülgede viisi joonistusi ja kirjutatud tekste

Idee eest credit kõigile neile, kellel oma raamatust youtubes video oli.

3. augustil toimus mul lahkumispidu, kus ma nägin oma paljusid sõpru ja klassikaaslaseid viimast korda. Väga väga vahva oli, aga no ikka päris kurb on mõelda, et ei näe neid nii pikalt. Nüüd on veel jäänud 2 päeva Eestis olla ja no emotsioonid on ikka väga segased. Kuigi hetkel vist ületab kurbuse ootusärevus, mis on igati positiivne. Ma pole veel aru saanud, et ma PÄRISELT LÄHEN AASTAKS ÄRA. See tundub nii ebareaalne ja on alati olnud justkui unistus. Pole absoluutselt kindel millal see mulle tegelikult kohale jõuab.

Asjad on mul juba õnneks pakitud ja selle pärast enam muretsema ei pea. Alguses oli kohver paar kilo ülekaalus, aga loobusin mõnest asjast ja nüüd peaks peaaegu täpselt olema. Viisa on ka nüüd olemas ja jääb üle ainult oma viimaseid päevi siin Eestis nautida.

Melany

Mis siis tegelikult toimuma hakkab?

Hei!

Mõtlesin, et kirjutan siis natukene täpsemalt, et millal ma lähen, kuhu ma lähen ja milline on minu vahetuspere.

Niisiis äralend toimub juba 9. augustil, mis on…19 päeva pärast. See on lihtsalt nii ebareaalne, sest taotlusankeedi täitmine ja kõik muu oleks olnud justkui eile. Vahetusaastale minek tundus kogu aeg nii kaugel ja nüüd peaksin ma juba pakkimisele mõtlema. Hetkel üritan need viimased nädalad veel pere ja sõpradega koos veeta, enne kui nad 11 kuuks siia Eestimaale jätan.

Nagu paljud juba teavad, veedan ma järgmise õppeaasta USAs. Ma hakkan elama Michigani osariigis, linnas nimega Lowell. Minu kooliks saab olema Lowell High School. Seal on umbes 1300 õpilast ja koolis hakkan ma käima kollase koolibussiga, mis on täpselt nagu filmides.

 

Screen Shot 2019-07-21 at 18.48.31.png
Asukoht kaardil

 

Pere sain ma teada päris vara ja seetõttu olen nedega juba üpris palju kirjutanud ja mitu korda skypenud. Minu peres on isa Jim, ema Kristi, õde Lily ja vend Spencer. Neil on ka koer Winston ja mu hostõel on viirpapagoi. Mina olen nende peres viies vahetusõpilane. Nad tunduvad nii nii toredad ja ootavad juba väga minu saabumist.

Aajaa vahepeal oli ka ELO, mis oli uskumatult lahe üritus. Kõik YFUkad on ikka nii super inimesed.

 

Screen Shot 2019-06-21 at 00.26.23
ELO!

 

Hetkel vist kõik ja kui küsimusi on, siis kirjutage mulle julgelt.

Ma ei tea kui tihti ma blogipostitusi tegema hakkan, aga kui mitte varem, siis järgmine postitus juba USAs.

Melany :))

Minu teekond vahetusõpilaseks saamiseni

  • 04.08.2018– Täitsin ära taotlusankeedi
  • 08.08.2018– YFU infotund
  • 23.08.2018– Saatsin ära taotlusdokumendid( motivatsioonikirja, ülevaate hinnetest)
  • 28.08.2018– Sain kutse valimispäevale
  • 15.09.2018– Valimispäev YFU kontoris
  • 17.09.2018– Valimispäeva vastus- JAH! ehk pääsesin järgmisesse vooru
  • 18.09.2018– Kutse Toetajate Otsimise Koolitusele (TOK)
  • 30.09.2018– TOK – Koolitusel räägiti täpsemalt kuidas leida toetajaid ja üldse millised viisid on vahetusaasta rahastamiseks.
  • 15.10.2018– Käisin vanematega YFU kontoris lepinguvestlusel
  • 01.11.2018– Taotlesin stipendiumit
  • 02.11.2018– Põhja-Ameerika infotund
  • 05.11.2018– Allkirjastasin lepingu ja sain infot rahvusvahelise faili kohta
  • 19.11.2018– Sain kutse stipendiumiintervjuule
  • 25.11.2018– Stipendiumiintervjuu
  • 01.12.2018– Toetajate otsimise töötuba
  • 06.01.2019– 2019/20 õppeaasta vahetusõpilaste kohtumine
  • 20.01.2019– Sain lõpuks rahvusvahelise faili täidetud
  • 01.02.2019– ELTiS keeletest- Sain kohe teada, et olin selle ilusti läbinud
  • 20.03.2019– ” YFU USA on sulle leidnud vahetuspere, kes on huvitatud sinu enda juurde võtmisest” (Kuna tegemist oli üksikvanemaga, küsiti ka nõusolekut)
  • 03.04.2019– Sain teada, et see vahetuspere ei saa mind siiski enda juurde võtta, sest kooli ei saadud paigutust. Alustati uue pere otsinguid.
  • 08.04.2019– Kutse kodugrupi kohtumisele
  • 12.04.2019– “Mul on suur rõõm teatada, et Sulle on leitud vahetuspere” JA MU HOSTISA SAATIS MULLE MEILI! Mu inglise keel on küll hea, kuid vastates kontrollisin kirja küll mitu korda üle.
  • 15.04.2019– ELO eelkutse
  • 26.04.2019– Esimene infopakett
  • 28.04.2019– Kodugrupi kohtumine Kristiine Noortekeskuses- Väga tore üritus, kus sai palju vajalikku infot ja teiste USAsse minevate õpilastega kohtuda.
  • 17.05.2019– Inglise keelsete riikide infotund ja teine infopakett
  • 14-16.06.2019- ELO!
  • 30.07.2019– Viisaintervjuu
  • 01.08.2019– Viimane maksetähtaeg
  • 02.08.2019– Sain kätte viisa
  • 09.08.2019Tsaukitsau Eesti!

Continue reading “Minu teekond vahetusõpilaseks saamiseni”